Ettekasvatatud tomatid, oakarusell ja värske kartul oma aiast
01.05.2026
Kevadine aiapäevik algas sel aastal üsna ambitsioonikalt – nimelt läks minu tomatite ettekasvatus täiesti käest ära. Algus on alati selline süütu lugu – paned paar seemet mulda ja mõtled, et teed sel aastal rahulikult. Siis aga saabub hetk, kus seisad oma taimede keskel ja saad aru: see ei ole enam hobi, see on tootmine.
Nii on kuidagi läinud, jah. Igaljuhul jõudsin selle tõdemuseni siis, kui alustasin oma ettekasvatatud taimede, millest kirjutasin eelmises loos, aprillis, ümberistutamist. No just, seemned läksid mulda naistepäeval, ümberistutamine, ikka teemakohaselt töörahavapühal, millal sisi veel?:) “Tomatite ettekasvatus oli läinud… ütleme viisakalt, optimistlikult. Taimi sai „igaks juhuks“ rohkem ja nüüd tuli mul neile päriselt koht leida. Aed vaatas mind ja mina vaatasin aeda – kompromissini me veel jõudnud ei ole.
Tomatite kasvatamine on üks neist tegevustest, kus enesekontroll kaob märkamatult. Ühel hetkel on sul paar taime, siis mõtled, panen igaks juhuks veel mõned sordid, järsku ei lähe kasvama vms. Järgmisel hetkel planeerid juba, millises mahus hoidiseid tegema hakkad.
Seega on täiesti selge, et sel suvel:
- tuleb rohkem tomateid kui pere ära süüa jõuab
- tuleb hakata varakult hoidiste retsepte koguma
- ja ilmselt jagub tomateid ka naabritele, kes seda ise ei plaaninud
Kui kellelgi on hea tomatihoidise retsept – nüüd on õige aeg sõna võtta. Järgmisel aastal lähen tomatite ettekasvatusega veidi rahulikumalt peale.
Oad aias ja geniaalne (või ohtlik) oakarusell
Lisaks panin aknalauale kasvama oad, nagu kirjutasin, teadamata kus neid edaspdi aias kasvatamata hakata. See oli see hetk, kus inimene õpib ja ikka oma vigadest.. Nagu mul juba kombeks.Ega kes see ikka viitsib enen lugeda pakendilt midagi või uurida, mis ja mida. Manuaalid tulevad käiku ikka siis kui midagi juba ” pekkis” on. Igaljuhul , aeduba kasvatamine ei vaja ettekasvatust, vaid tahab otse mulda. No pole meil ju seda ilma ja ilus ubade pakend lausa karjus: ” pane mind ikka ka mulda” ja kuna mul ei olnud õiget kohat, siis läksid pottidesse ja nüüd juba kasvuhoonesse. AGA mul on neile juba üks koht olemas, kuhu nad varsti soojade saabudes kolivad. Nimelt tuli lahendus ootamatust kohast. Aias vedeles pesukuivatusrest/karusell, mille ainus senine funktsioon oli tuulega ümber kukkuda. Mh, mõtlesin, misasja ma temaga teen. Ja siis mõtlesin, et miks mitte kasutada teda hoopi ubadel tugipostiks ehk kasutada taimetoena, raskukusteks, ülla ülla, kartulikotid.
Tulemuseks on:
- oad pottides
- keskel pesukuivatusrest
- ja kontseptsioon nimega oakarusell
Kas see töötab? Ei tea. Kas see näeb äge välja? Kindlasti.
Kas see võib esimese tuulega kokku kukkuda? Väga võimalik.
Aga vähemalt on lahendus olemas ja suvel loodan neist teha mõnusat krõmpsuvat oasalatitit. Söö lihaga või eraldiseisvalt. Samamoodi tarvitan suvel ka enda kasvatatud suvikõrvitsat, küll selle erinevusega, et suvikõrvits läheb enne grillile mitte soolvette keema. Suvikõrvits on aga taim, mille kohta kehtib lihtne reegel, minul vähemalt: kas sul ei ole seda üldse… või on seda liiga palju. Hetkel tundub, et liigun teise variandi suunas.
Seega tuleb:
- teha juurde üks kast
- või lasta see „meesperel“ teha (mis on ausalt öeldes palju kindlam variant)
Sest kuhugi peavad need suvikõrvitsad ju minema, mida ma ka ette kasvatasin ja mille on juba õisikudki küljes ja ooo, nendest saab samuti mõnusa maitseelamuse köögis. Paneeritud ja fritüüritud suvikõrvitsa õisikud sidrinimahalaga,,,, ollalalaa.
Kartuli kasvatamine peenras ja kottides
Kartul läks mul ka mulda ja ikka nii palju kui mahtus. Kartuli kasvatamine see koht, kus ma enam ei eksperimenteeri – ma lihtsalt panen rohkem ja kõikjale.
Eelmisel aastal jäi väheks. Sel aastal:
- kartul läks peenrasse
- kartul läks kottidesse
- ja tellisin juurde ka uuedümmargused, veidi suuremad kottpeenrad
Kartul kottides on üllatavalt praktiline lahendus, eriti kui ruumi napib. Ja mis peamine – suvel, kui grillist on juba küll, siis paar värsket kartulit, till peale ja rohkem polegi vaja. Lisaks on ta peenras ilus ka.
See ongi suve luksus.
Kasvuhoone salat ja mitu saaki
Salat. Esimene sats salateid läks ka , nüüd 1.mail, juba mulda. See on üks lihtsamaid viise, kuidas oma aed tööle panna.
Plaan on järgmine:
- kasvatan salati kasvuhoones ette
- tõstan suve alguses välja
- ja saan samast kastist mitu saaki
Kasvuhoone kasutamine sellisel viisil annab reaalselt 2–3 saaki ühest kohast. Väike nipp, aga väga suur võit.
Mida sel kevadel aias teha
Kui kogu see jutt kokku võtta, siis praktiline pool on tegelikult lihtne:
- ära kasvata ube ette, pane need kohe mulda, no kui ilmad lubavad.
- arvesta tomatite ettekasvatuses, et neid tuleb alati rohkem
- proovi kartuli kasvatamist ka kottides
- kasuta kasvuhoonet mitme saagi saamiseks
- ja leia loovaid lahendusi – isegi pesukuivatusrest võib osutuda kasulikuks
Kokkuvõte: kas aed on kontrolli all?
Aus vastus on: mitte päris.
Aga see ongi aiapidamise juures kõige parem osa. Sa planeerid, optimeerid ja mõtled süsteemi välja… ning siis loodus teeb oma.
Ja kuskil selle kõige keskel:
- sööd oma esimest värsket kartulit
- lõikad salatit
- ja loodad, et oakarusell püsib püsti
Kui see ei ole kvaliteetne elu, siis ma ei tea, mis on.
Ikka teie , rõõmus provva Lahe
Lisa kommentaar