Ma ei mäleta enam, kas see juhtus samal kevadel, kui kasvuhoone meie hoovi tekkis, aga üsna pea nägin aianduspoes täiuslikku vihmaveetünni – sobis just nimelt kasvuhoonega, oli kaas, kraan ja kõik viled küljes. Ütlen ausalt, polnud see just kõige odavam valik, aga kuna mul puudus käepärane meistrimees, kes tavalise tünni kraaniga varustada suudaks, siis läks nagu läks – ost sai tehtud.
Esialgne plaan oli see tünn ühendada maja vihmaveesüsteemiga. Tundus lihtne – teha olemasolevasse rennitorusse ava, lisada vahejupid ja ühendada tünn. Aga noh… elu tuli vahele. Koht, kuhu tünn pidanuks minema, sai hoopis teise otstarbe – õhksoojuspumba koduks. Ja tünn, vaene teine, jäi kasvuhoone kõrvale seisma. Aastateks.
Seisis seal ja kogus vihma “niivõrd kuivõrd”, mina täitsin teda aeg-ajalt voolikust, sest noh – seisev soe vesi on hommikul taimedele igal juhul parem kui külm kraanivesi otse torust. Pealmine kaas murdus tormide ja tuultega. Ja see kõik hakkas juba natuke närvidele käima.
Aga siis – tuli idee!
Ma ei tea, kust see mõte täpselt tuli, aga tundus loogiline: miks mitte paigaldada vihmaveerenn otse kasvuhoonele? Seal on ju pind olemas, kuhu kinnitada. Ja olgem ausad – siiani pole kasvuhoone seina ääres midagi kasvatada saandu, isegi mitte lillepotte pole saanud panna, sest vihmavesi kukkus otse taimele kaela.
Nüüd aga on kõik teisiti.
Vihmaveerenn on kenasti kasvuhoone küljes, suunab vee otse tünni ja selle samuse kasvuhoone seina äärde saab nüüd kurgid üles panna ronima – ideaalne! Tomatitele jääb rohkem ruumi ja kurk ei pea enam sees hallitama. Ruumivõit ja veekogumine – kaks kärbest ühe hoobiga!
Ja kõige uskumatum: paigaldus võttis kõigest tunni ja vajas vaid paari abikätt. Tegwlikult, kui aus olla, saab sellega ka iga naine, üksi hakkama. Sest vihmaveerennid on vastavalt mõõtudele ja ühenduslülid jms. liited ja tarvikud kõik ilusasti poes olemas. No mina seda ise ei teindu, ütlen ausalt. Aga idee ja juhendamine, on samuti väärt oskused, kas pole:). Igaöjuhul jah, aega läks… ainult kaks aastat 😄 No mis sa teed – vahel lihtsalt peab idee oma hetkeni küpsema.
Tegelikult on see projekt veel pooleli – hetkel on kasutusel veidi kitsama läbimõõduga toru ja katsetuse käigus ajas vesi väikse survega juba üle ääre. Noh, eks näis, kui tihti meil selliseid tormivihmasid tuleb – aga kui vaja, vahetan lihtsalt suurema toru vastu välja. Tehnika on vähemalt paigas ja tööpõhimõte toimib.
Moraal?
Vahel tuleb lihtsalt hakata tegema, mitte oodata ideaalset lahendust või “õiget aega”. Ja vahel tuleb lasta asjadel seista… seni, kuni saabub see täpselt õige idee.
Lisa kommentaar