Ei iial enam… aga ikka ja jälle

Ma olen endale korduvalt lubanud, et sel aastal ei hakka nende ettekasvatustega jändama, aga siin ma siis olen. Oma sõnu söömas. Jälle.

Igal kevadel kordub sama muster: ostan seemned, sätin aknalauale potikesed ritta, vaatan, kuidas muld kuivab, meenub, et vist peaks kastma, siis näpuga surgin ja loodan, et keegi seal ikka liigutab. Ja kuigi tärkab nii mõnigi, ei ole see kunagi päris see, mis ma ette kujutasin. Ilmselt on asi kärsituses või ununenud seemnete niisutamises. Või selles, et toas pole piisavalt valgust ja soojust. Aga reaalsus on ikka see, et aprillis või mais olen mina esimene, kes aiandisse tormab ja ettekasvatatud taimi sülle rabab – et ikka midagi kasvama ka läheks.

Aga vaatamata kõigele – täna panin seemned mulda.

Tomatid: Vilma, Malle, Marmande, Black Cherry, Red Pear ja veel mõned, mille puhul asjatundjad väitsid, et sobivad ka kütmata kasvuhoonesse. Paprikatega läks lihtsamalt – ei hakka keerutama, valisin lihtsalt värvide järgi: punane, kollane ja roheline. Tshillide puhul ei saanud jätta – meil peres hinnatakse just sellist, mis päriselt ka tšilli nime väärt oleks, ehk siis väga terav. Kurkidest said mulda kaks lühikest ja üks keskmine sort. Jah, ma tean, et kurgid võiks külvata alles aprillis, aga ühe seemnepakil oli märts märgitud – seega, läksid kõik korraga. Vaatame, mis saab.

Kurkidega, muide, on mul olnud aastate jooksul keeruline suhe. Olen neid kasvatanud kasvuhoones, aga peaaegu igal aastal on need lõpuks hahkhallituse nahka läinud. Nii et seekord mõtlen tõsiselt, kas kasvatada neid hoopis õues. Või mingis vahepealses variandis? Mis teie kogemus ütleb – kas õues kasvatamine annab paremaid tulemusi või olen lihtsalt valede sortide otsa sattunud? Ja kui kellelgi on soovitusi, kuidas kurgid edukamalt läbi suve tervena hoida – eriti just ilma keemiata –, siis ootan rõõmuga kogemusi ja nõuandeid kommentaaridesse!

__________________________________________________________________

Igaljuhul sain sortide osas selliseid soovitusi, jagan meeleldi ka teiega:

Tomatid

• Vilma – varajane, madal ja sobib hästi kütmata kasvuhoonesse
• Malle – kindel Eesti klassika
• Marmande – lihatomat, suur ja aromaatne
• Black Cherry – tumedate viljadega magus kirss-tomat
• Red Pear – pirnikujuline, dekoratiivne ja maitsev
  • mõned teised katsetamiseks, mille puhul oli märgitud sobivus jahedamasse kasvuhoonesse

Paprika

• Värvivaliku põhimõttel: punane, kollane ja roheline
• Konkreetseid sorte ei pannud kirja – eesmärk oli lihtsalt mitmekesisus

Tšilli

• Valitud teravuse järgi – mida kangem, seda parem
• Sortide nimed seekord teisejärgulised, tähtis oli maitse!

Lühiviljalised kurgid

Sobivad hästi hapendamiseks, krõmpsuvad ja saagikad. Tavaliselt viljaka sordi puhul pole vaja tolmeldamist.

1. Dirigent F1
   1. Väga saagikas, isetolmlev
   1. Sobib hästi nii kasvuhoonesse kui avamaale
   1. Väga hea haiguskindlus, sh hahkhallitusele
2. Adam F1
   1. Väga varajane, krõmpsuv ja maitsev
   1. Väga populaarne avamaa sort
   1. Hea vastupidavus haigustele
3. Hektor F1
   1. Mõnusalt väike ja ühtlane vili
   1. Sobib hästi marineerimiseks
   1. Hea haiguskindlus, eriti kurgi mosaiikviiruse vastu
4. Excelsior F1
   1. Tumeroheline, sileda koorega vili
   1. Isetolmlev
   1. Väga hea vastupidavus haigustele, sobib hästi kasvuhoonesse

Poolpikad kurgid

Hea valik salatiks, aga sobivad ka värskeks soolamiseks.

1. Tanja F1
   1. Klassikaline salatikurk
   1. Sobib nii avamaale kui kütmata kasvuhoonesse
   1. Saagikas ja maheda maitsega
2. Femspot F1
   1. Väga tuntud ja usaldusväärne isetolmlev sort
   1. Annab piklikke vilju, väga hea maitsega
   1. Sobib hästi ka väikesesse kasvuhoonesse
3. Passandra F1
   1. Kasvuhoonesort, isetolmlev
   1. Pika viljaaja ja kõrge saagikusega
   1. Hea vastupidavus haigustele
4. Baby F1
   1. Poolpikkade ja lühiviljaliste vahepealne – sobib nii salatiks kui marineerimiseks
   1. Väga sobiv väiksematesse kasvuhoonetesse või kastidesse