Tule nüüd, hea lugeja ja aiaharrastaja (või lihtsalt uudistaja), astu aga julgesti ligi – mul on sulle midagi näidata! Peenramaad, noh. Väike küll, aga täiesti olemas. Ja mis peamine – vihmaveetünn on ka täitunud, tänu sellele uuele ja tubli “veerenni-süsteemile”, mis sai hiljuti kasvuhoonele külge kruvitud. Kui aus olla, siis ma juba kartsin, et peab hakkama mingit suuremat toruvärki juurde hankima, aga seekord läks õnneks. Esimene vihm ja voilaa! – tünn täis. Elu väike võit.
Aga nüüd peenramaast – olgem ausad, ma olin kunagi täiesti veendunud, et minu majas mingit peenramajandust toimuma ei hakka. Kõik need linnapeenrad, mida siiani näinud olin, polnud just silmailu definitsioon. Maal, olgu pealegi – pikad vaod, kartul ühes, peet teises – loogiline. Aga väikesel linnakrundil? Sageli näevad need välja nagu keegi oleks labidaga vihahoos vehkinud ja siis seemnepaki silmad kinni peenrasse puistanud.
Ja ärme hakkame üldse rääkima naabritest, kes oma väetamise entusiasmiga kipuvad “soodsa” tuulesuuna korral ka kõrvalkrundil päevitajale “aroomiteraapiat” pakkuma… Noh, ega see kõik ei äratanud minus just soovi kummikutes peenra vahele kolida.
Aga siin ma nüüd olen – täitsa oma peenramaaga. Jah, ütlen kohe ära: see ei sündinud valutult. Alguses lasin abikaasal ehitada paar ilusat kastpeenart maasikate jaoks. No et oleks natukenegi romantikat aias. Aga need maasikad… ei tahtnud kuidagi siinset pinnast. Mõne marja sai, aga see rohimine ja jändamine ei olnud kogu seda vaeva väärt.
Sealt edasi tekkis mõte, et paneks siis asemele salatit, tilli ja muud rohelist. Tundus ju lihtsam. Aga oh ei – ega TILL loll pole! Tillil on eelistused. Ta ei kasva igaühe kõrval ja tahab ikka viljakat, sügavat pinnast. Minu kastid olid madalad ja tuul merelt lõikas nagu noaga. Ma katsin neid kilede ja tekkidega, istusin pool suve nagu salatilelu sees, aga lõpuks viskas üle.
Nii sündiski kasvuhoone mõte – et aitab, mis ei kasva väljas, läheb sisse. Ja ausalt öeldes – kui juba turul saab suvel odavalt tomateid, siis mind huvitas varajane saak. See esimene – enda oma. See, mis maitseb kõige paremini.
Kui kasvuhoone püsti sai, tuli muidugi kõik ümber mõelda. Hakkasin tõsiselt kaaluma, mida üldse kasvatada – arvestades, et ma pole suurem asi hoidistaja. Mõtlesin: mida me päriselt sööme kevadel ja suvel? Nii jäid sõelale salat, till, rukola, spinat, roheline sibul, murulauk, ja jah – suvikõrvits ehk zukkini. Lisaks üks pisike peenar kartulile – just selleks, et saada see esimene värske kartul kätte.
Sest ausalt – mis tunne see on, kui sa õhtul ei viitsi poodi minna ja siis lihtsalt tatsad oma aeda, kaevad kartuli välja, keedad ära, paned võid ja tilli peale… ja kõrvale klaas jahedat valget veini. No lihtsalt: Dolce Vita, Eesti moodi!
Ja siis muidugi minu lemmik – külm keefirisupp. See, mille kõik komponendid (välja arvatud keefir) tulevad oma peenrast. Aga mis mul siiani puudus oli – see oli redis. Redist olin seni kasvatanud mingi muu kraamiga koos, aga kuna seda kulub palju ja sööme meelsasti, otsustasin, et ka redis väärib oma peenart.
Ja et mitte kedagi tülitada ega töömeest appi paluda, otsustasin selle peenra ISE kokku klopsida. Tuleb tunnistada, et kõik ei läinud just ohvriteta. Oma koha pidi loovutama üks karusmarjapõõsas – polnud lihtsalt mujale panna ja ausalt, neid marju keegi eriti ei tahtnud ka.
Vaatasin üle oma lauajupivarud (midagi oli veel terrassi ehitusest alles), mõned klotsid meisterdasin ise, aga enamiku lasin puumarketis juba õigesse mõõtu lõigata. Kogu kupatus – koos geotekstiili ja kruvidega – läks maksma umbes 20 eurot.
Ja voilà – redisel on nüüd oma valdused!
Nii et kallis lugeja – kui sa arvad, et sinust pole peenrakasvatajaks, siis loe see jutt veel korra läbi ja mõtle uuesti. Mina ka arvasin, et minust ei saa. Ja vaata nüüd: veetünn täis, redis rahul, mina veel rohkem ja isegi tuul ei puhu enam kasvuhoonesse sisse. Kasvuhoone kõrvale leiavad oma koha kindlasti veel, spetsiaalsetesse kottidesse istutaud värsked üorgandi, sest neid on ülihea suvisesse vokirooga lisada või niisama päevasel ajal vahepalaks krõmpsutada aga selles siis, kui need ükskord postiga ka kohale jõuavad. Ehk siis sellest juba järgmine kord…
Ühe 1 m peenrakasti tegemise hind ja materjalid:(kõrgus u 45 cm)
1) Tavaline immutamata okaspuit (kuusk, mänd)
- Materjal: saetud laudadest, nt 25 × 150 mm
- Kogus: umbes 4 lauda pikkusega 2 m (jääb üle ka)
- Kinnitus: puidukruvid, vajadusel metallnurgad
- Lisa: geotekstiil (kastialuseks ja/või voodriks), võimalusel linaõli/puidukaitsevahend pinnale
Plussid:
- Odavaim variant
- Saadaval igas puumarketis
- Saab töödelda ise meelepäraseks (värvida, põletada vms)
Miinused:
- Vajab kaitset niiskuse eest
- Ei pruugi kesta üle 3–5 aasta, eriti kui maapinnal
Ligikaudne hind:
- Puit: ~12–15 €
- Kruvid/nurgad: ~3 €
- Geotekstiil: ~2 €
- Kokku: ~17–20 €
2) Immutatud terrassilaud või pruun surveimmutatud puit
- Materjal: immutatud laud, nt 28 × 95 või 28 × 120 mm
- Kogus: 5–6 lauajuppi
- Kinnitus: roostevabad kruvid
- Lisa: geotekstiil, soovitatav kasutada kindaid töötlemisel
Plussid:
- Vastupidavam, kestab 10+ aastat
- Vähem hooldust
Miinused:
- Mõnevõrra kallim
- Osa aednikke väldib toidutaimede kasvatamisel (kuigi ohutus sõltub klassist)
Ligikaudne hind:
- Puit: ~20–25 €
- Kruvid/nurgad: ~4 €
- Geotekstiil: ~2 €
- Kokku: ~26–30 €
3) Kergplokid + lauad / taaskasutusmaterjal (DIY variant)
- Materjal: vanad lauad, vanad euroalused, ehitusjäägid
- Toestus: nurgaposti asemel plokid või tellised
- Lisa: geotekstiil + vajadusel väike ehitusliim või tugipostid
Plussid:
- Väga soodne või tasuta
- Keskkonnasõbralik (taaskasutus)
- Rustikaalne või boho-stiilis lahendus
Miinused:
- Välimus võib jääda ebaühtlane
- Töömahukam
Ligikaudne hind:
- Puit/plokid: sageli tasuta või sümboolne hind
- Kruvid/geotekstiil: ~5 €
- Kokku: ~5–10 €
💡 Boonus: mida veel arvestada?
- Pinnas: 1 kasti täitmiseks (45 cm sügavus) läheb u 350–400 liitrit mulda/komposti (ehk ca 4–5 suurt kotitäit)
- Soovitus: alumine kiht võib olla oksaraod/lehed/kõdusõnnik, pealmine kvaliteetne peenramuld
- Hind mullale: ~5–6 € kott × 5 = ~25–30 €
🧰 Kokkuvõte
| Materjal | Kasti hind (€) | Täitemuld (€) | Kestvus |
| Immutamata okaspuit | ~17–20 | ~25–30 | 3–5 a |
| Immutatud puit | ~26–30 | ~25–30 | 10+ a |
| Taaskasutusmaterjal | ~5–10 | ~25–30 | muutuv |
Lisa kommentaar