Elupuuhekk sai juured alla, aga mis edasi?

Täna saab taas minu talveaiast taimede kasvulava – ja nii juba aastaid. Käärin käised üles ja alustan pindade pesemisega, milleks kasutan äädika ja sidrunhappe lahust. Nüüdseks teen seda juba täiesti automaatselt, aga kuidas kõik alguse sai, mäletan nagu eilset päeva…

Esimesed peenrad ja roheline katastroof

Kui hekk oli paigas ja minu väike aianurgake lõpuks privaatsemaks muutunud, tabas mind tõeline istutamise tuhin – nüüd hakkan istutama kõike ja kõikjale! Tahtsin, et aed oleks nii silmale ilus kui ka lauale midagi pakkuv. Nii et loomulikult valmisid peenrad ja asusin hoogsalt tegutsema.

Muidugi läks esimestesse peenardesse maasikad, sibul, till ja igasugu roheline nipet-näpet salati kõrvale. Kujutasin juba ette, kuidas hommikul lähen peenrasse, napsan tilli ja sibulapealseid ning raputan neid suure heldimusega omavalmistatud kartulisalatile. Aga elu viskas taas oma klassikalise aiapidaja vingerpussi – see roheline ei tahtnud kuidagi kasvada! Till keeldus lausa tärkamisest ja maasikaid pidi pidevalt rohima .

Põhjust polnud vaja kaugelt otsida – Viimsi pinnas on nagu loodud selleks, et sa väga mugavaks oma aias ei muutuks. Paekivi vaatas vastu, mulda oli nii vähe, et isegi vihmaussid oleksid puhkusele sõitnud. Ja lisaks oli suvi taas üks neist Viimsi klassikalistest, kus tuul “tõmbab su läbi” igast nurgast ja võtab taimed ka kaasa. Tulemus? Peenraid tuli ümber teha, kastid kõrgemaks, uus muld sisse, kevaditi hakata peenraid katma ja noh… hullumeelne mässamine käis. Ja kui juba hakkas asja saama, siis avastas peenrad enda jaoks ka meie Olku. ( Jack Russelli tõugu koer)Tema arust oli maasikapeenar suurepärane enese teenindamise buffet ja peale maasikate otsustas ta lisaks ka murulauku nosida – ja seejuures väga rahulolevalt. Mina nii rahul polnud.

Seisin oma aia nurgas, pettumus hinges ja pilk naabri poole pööratud. Seal see oli – väike, ilus kasvuhoone! Muidugi tahtsin ka. Aga kuidas seda abikaasale esitada, sest ega mina seda püsti panema hakka?

Tuli välja mõelda strateegia. “Kuule, kuidas oleks, kui paneks püsti sellise korraliku kasvuhoone? Mitte ainult tomatite jaoks – sügisel võiks seal istuda kahekesi ja talvel teeksime sellest talvevõlumaa, keset lund?”

Kasvuhoone: sõjaplaanist reaalsuseni

Täna, kui see “talvevõlumaa” taaskord oma algsesse funktsiooni ehk kasvulavaks muutub, tuleb mulle ikka ja jälle meelde, kuidas õhinal abikaasa seda ehitas. Kindlasti mitte selleks, et ma seal tomateid kasvataksin, vaid pigem inspireeris teda see teine funktsioon – mõnus hubane nurgake, kus kamin ja kivipõrand. Valmis ta igaljuhul sai ja nüüdseks on ka terve pere saanud  oma aia köögiviljade maitse suhu. See tähendab seda, et igalühel on nüüdseks tekkinud  ka oma soovid, kes tahab kindlasti kirsstomateid, kes teravat chillipipart, kes kurki. Mina olen muiudgi siis see, kes need soovid kõik täitma peab aga teen seda heameelga ja muide varsti kostitan teid ka oma uute mõetetega, mis sel kevadel plaanis.

Kuidas teil aialoomine läinud seni on ja mis on teie järgmine samm oma aia loomisel?

1. Asukoht ja paigutus

Päikesevalgus:

• Kasvuhoone peaks olema paigutatud põhja-lõuna suunas, kui soovid maksimaalset päikesevalgust kogu päeva jooksul. See on eriti oluline varakevadel ja hilissügisel, kui päev on lühike ja päikest vähem.
• Väldi varju jäävaid kohti – kõrvalhooned, puud ja muud objektid ei tohiks varjutada kasvuhoonet.

Tuuleolud:

• Tuule eest kaitsmine aitab hoida kasvuhoones stabiilsemat temperatuuri ja vähendab soojakadu. Aseta kasvuhoone võimalusel hoone või hekiga varjatult, ent siiski piisavalt avatud, et õhk saaks liikuda.

2. Ehitusmaterjalid ja konstruktsioon

Raam:

• Tugev, korrosioonikindel materjal (nt alumiinium või tsingitud teras).

Katteks:

• Polükarbonaat (hea soojustus, UV-kindel ja kerge).
• Klaas (klassikaline lahendus, hea valgusläbilaskvus, kuid vajab tugevamat raami ja on raskem).

3. Tuulutus ja ventilatsioon

Õige tuulutus on hädavajalik, et vältida ülekuumenemist ja hallituse teket.

• Katuseaknaluugid – ideaalis automaatsed (temperatuuri järgi avanevad), mis tagavad stabiilse sisekliima ka siis, kui kedagi kodus ei ole.
• Seinatuulutused või uksed mõlemas otsas – võimaldavad ristventilatsiooni, mis jahutab tõhusalt ja vähendab niiskust.

4. Kastmissüsteemid

Sõltub taimede hulgast ja sellest, kui tihti on võimalik käsitsi kasta.

• Automaatne tilkkastmissüsteem on soovitatav, eriti kui kasvatad palju taimi või ei saa iga päev kohal olla.
• Süsteemi saab ühendada vihmavee kogumise mahutitega, mis on nii keskkonnasõbralik kui ka ökonoomne.

5. Põrand ja rajatised

• Taimede alla sobib hästi killustik või geotekstiiliga kaetud pinnas, mis aitab liigset vett ära juhtida.
• Tööpindade jaoks võib rajada kindla teekatte (nt kivi või betoonplaadid).
• Kui soovid kasutada kasvuhoonet ka  mõnusa istumiskohana , siis sobivad külmakindlad keraamilised plaadid – klassikaline valik, hea välimus, lihtne hooldada. , puitplastkomposiit (WPC) – talub niiskust, ei libise ja näeb puidu moodi välja, Betoonplaadid – lihtsad ja soodsad, ent soovitatav on neid kombineerida vaibakatte või puidust alustega.

6. Lisavõimalused ja mugavus

• Soojustamine – kui plaanid kasutada kasvuhoonet ka varakevadel või sügisel, või hooajaväliselt talveaiana, võid kaaluda isolatsioonimaterjale või isegi väikest kütteseadet nagu näiteks gaasikaminad, elektrilised konvektorid, infrapunalambid jms.
• Termomeeter ja niiskusemõõtja – võimaldavad jälgida tingimusi ja ennetada probleeme.
• Valgustus – vajadusel lisavalgustus LED-lampidega varakevadisel või sügisesel perioodil.

7. Taimede kasvatamine: pottides või peenras?

Pottides kasvatamine on talveaias pigem eelistatud, sest see annab suurema paindlikkuse:

• Saad taimi hooajaliselt välja tõsta või siseruumidesse ümber kolida.
• Potid võimaldavad paremat kontrolli mulla ja kastmise üle.
• Esteetiliselt saab ruumi kujundada hubasemaks ning potitaimedega kombineerida ka dekoratiivseid elemente.

Püsiktaimede või väiksemate viljapuude puhul võib kasutada kõrgeid istutusnõusid, mis näevad välja kui peenrad, kuid säilitavad teisaldatavuse.

Kokkuvõte

Kui kasvuhoone eesmärk on aastaringne kasutus ka talveaiana, tasub:

• kasutada paremini soojustatud materjale ja tagada küttevõimalus,
• eelistada kvaliteetset ja kuivaks jäävat põrandakatet,
• kasvatada taimi pigem pottides, et neid vajadusel ümber tõsta,
• paigaldada automaatsed, ent käsitsi juhitavad tuulutused ja nutikas kastmissüsteem,
• kujundada ruum nii, et see oleks nii praktiline kui esteetiline – istumisvõimalused, valgustus ja taimed peavad toetama mõnusat olemist.

Ikka rõõmus, provva Lahe