Rubriik: Lahe aed

Esimene saak juba käes!  Kasvuhoonesse külvatud maitseroheline on kasvanud juba nii suureks, et aeg on see koristada ja külmikusse panna.Kuna maitseroheline saab koristatud, tuleb mõelda, mida kastidesse järgmiseks külvata. Mõnikord külvan ka samu maitseaineid, et saada mitu saaki. Samas, tilli meil ikka kulub. Peab mõtlema:)Vaata ise!

Enne kui kasvuhoones jälle taimed sirguma hakkavad, on vaja see puhtaks küürida.Kasvumaja on ka talveaed ja kevade algul tuleb sealt alustada mööbel välja kolida ja seejärel puhastada põrand ja klaasipinnad.Vahelduseks sellele suurele tööle sai harvendatud ka marjapõõsad ning põõsast kujundatud hekk sai igati kena kuju. Vaata ise:) Talveaiast saab jälle kasvuhoone 

Igal kevadel juhtub midagi täiesti pööraselt imelist. Ma vaatan oma köögiaknast välja ja… ei jõua ära oodata. Sest kohe-kohe hakkavad meie õunapuud õitsema. See hetk, kui elupuuhekile kerkib vastu valge ja roosakas õitemeri, paneb südame laulma ja hinge plaksutama. Ma ei saa sinna midagi parata – see on lihtsalt ilus. Aga kogu see ilu sai…

Eelmisel aastal avastasin enda jaoks täiesti uue peatüki koduaianduse entsüklopeedias — kartulikasvatus potis. Mõtlesin, et noh, mul ju see üks väike peenar on niikuinii, aga prooviks ka midagi moodsamat. Ja ausalt öeldes – kui potikartul jaanipäevaks juba valmis oli, siis ma tundsin end nagu mingi väike kartulivõlur. Või noh, vähemasti nagu aednik, kes teab, mida…

Aed on nagu elav koomiks – täis vigureid, ootamatusi ja vahel ka mõnusaid apsakaid. Minu aianduslugu sai alguse sellest, kui otsustasin hakata looma elupuuhekki aga sellest te juba kõik teate. Aga põhimõtteliselt samal ajal, kui hakkasime hekki istutama sai aed endale ka esimesed ilupõõsad, milleks olid kauniõielised rododendromid. Ta tundus ideaalne, mu olematu haljastusega põllupeal…

Tule nüüd, hea lugeja ja aiaharrastaja (või lihtsalt uudistaja), astu aga julgesti ligi – mul on sulle midagi näidata! Peenramaad, noh. Väike küll, aga täiesti olemas. Ja mis peamine – vihmaveetünn on ka täitunud, tänu sellele uuele ja tubli “veerenni-süsteemile”, mis sai hiljuti  kasvuhoonele külge kruvitud. Kui aus olla, siis ma juba kartsin, et peab…

Täna oli taas üks tõeliselt kevadine päev. Kraadiklaas kasvuhoones näitas juba ligi 20 kraadi ja õues oli sooja +13. Kuna külla tulid ka minu lapselapsed, tundus just täna olevat paras aeg külvata salatiseemned ja till – ikka selleks, et saaks varakevadel juba oma aiast värsket kraami salatikaussi tuua. Selleks olen ostnud ühed toredad kasvatuskastid, kus…

Ma ei mäleta enam, kas see juhtus samal kevadel, kui kasvuhoone meie hoovi tekkis, aga üsna pea nägin aianduspoes täiuslikku vihmaveetünni – sobis just nimelt kasvuhoonega, oli kaas, kraan ja kõik viled küljes. Ütlen ausalt, polnud see just kõige odavam valik, aga kuna mul puudus käepärane meistrimees, kes tavalise tünni kraaniga varustada suudaks, siis läks…

Ma olen endale korduvalt lubanud, et sel aastal ei hakka nende ettekasvatustega jändama, aga siin ma siis olen. Oma sõnu söömas. Jälle. Igal kevadel kordub sama muster: ostan seemned, sätin aknalauale potikesed ritta, vaatan, kuidas muld kuivab, meenub, et vist peaks kastma, siis näpuga surgin ja loodan, et keegi seal ikka liigutab. Ja kuigi tärkab…

Täna saab taas minu talveaiast taimede kasvulava – ja nii juba aastaid. Käärin käised üles ja alustan pindade pesemisega, milleks kasutan äädika ja sidrunhappe lahust. Nüüdseks teen seda juba täiesti automaatselt, aga kuidas kõik alguse sai, mäletan nagu eilset päeva… Esimesed peenrad ja roheline katastroof Kui hekk oli paigas ja minu väike aianurgake lõpuks privaatsemaks…